On tegelikult 1 põhjus, miks kell 4 hommiku telgist välja kobida: et imetleda tähistaevast. Mõistlik inimene poeks seejärel sooja magamiskotti tagasi, aga me rühime nõlva mööda üles. Ilmaga on vedanud: öö on tuuletu ja täiesti selge. Koos päiksega kerib ka harjal tuule üles, käiku lähevad nii läkiläkk kui sulejop
p. Nõlv on lauge ja lõputu. Mulle hakkab tunduma, et lumine ümar tipp on üks suur Raffaello komm. Viimasel 200 meetril ütleb Tarmo, et mu tempo on sobilik 8000lisele mäele. Ma kähvan nördinult, et kas nüüd tahab ta, et ma temaga 8000lisi ka ronin või?!?Aga au gru
pijuhile, kes nii täpselt mu liikumiskiiruse 5300 meetrilt 6400 meetrini välja arvestas, 5 minutit pärast tipust laskumist oleme pilves. Minetanud kogu daamilikkuse käitun kui parm: oksendan nõlval ja vajun laagris selili telki, saapad jalas ja jään kohe norinal magama. Edasi meenutab me matk
anorektikute sundsöömalaagrit: Tarmo ütleb, et mind enne telgist välja ei lase (aga mul on kohe väga vaja minna) kui otse ta silme all 
välismaiste keemiakombinaatide kokkukeedetud pauerbaari ära söön (oleks siis veel Kasekese batoonike, eksole). Baaslaagrisse kappame 3 tunniga. Kokku 11 tunni pikkune päev. Õhtul pidulik pasta ja vein (tehtud pulbrist, saadaval Nõmme mat
kapoes).
No comments:
Post a Comment