Unes näen isa tehtud põdravorsti. Nõlva põrnitsen pahuralt. Tsiteerides
Eesti juhtivat alpinismiteoreetikut Kristjan-Eerikut: kus on uudsus?!?
Guanacod on selle nõlva ammu ristirästi läbi käinud. Tarmo arvab, et kahest uuest sokipaarist on mulle küllalt. Tõus on järsk. Korduvalt soovin, et oleksin guanaco. 4 ja poole tunniga o
leme kurul. On tuisk ja
marsi moodi maastik. Laskume su
usatades mööda järsku moreeni guanacokarjani ja anname pühaliku lubaduse, et suu- ja sõrataudi naaberorust kaasa ei toonud. Mercedario baaslaager on inimtühi ja esialgu ei saa me arugi, et kohal oleme. 9 tunnine päev, 1200m tõusu ja sama palju laskumist, 3159 kaotatud kcal. Mu unistus põdravorstist süveneb.
No comments:
Post a Comment