Hommikul ütleb Tarmo otsustavalt: täna sõidame kruustateed mööda, et lõigata.
Tarmo kihutab läbi pampa kui Marko Märtin Argentina etapil, nii et kruus lendab. Daamilt kostub aeg-ajalt kaeblikke ja protesteerivaid häälitsusi ning solvunud kõõksatusi, mis jäetakse paraku tähelepanuta. Just siis, kui mul tekib tunne, et nüüd kohe on meil terve Argentina läbitud ütleb Tarmo, et pool teest on juba läbi. Pam
pa on siinmail tõesti lõputu. Isegi põõsa taha ei saa soliidselt minna, sest igas põõsas passib mõni lehm või halvemal juhul pull, kes me peale möriseb.Äranäinud, kus ja kuidas valmib steik, jõuame oliivide ja arbuuside piirkonda. Maitseme umbes kaheksat sorti oliive ja soetame endale kolm purki hõrgutistega.
Ühes nimetus bensiinijaamas juhtub ime: leian Raffaello kommid! Nüüdsest vaatan bensiinijaamu hoopis uue pilguga. Peaaegu nagu pühamuid.
Sealsamas juhtub teinegi tore lugu. Üks mees on müütamas korvist kohalikke salaamisid ja juuste ja mina kes ma alati olen valmis tundma huvi toiduainete vastu, mille rasvaprotsent onvähemalt 30, torkan samti nina korvi, et kaupa u
urida. Teatan talle kahetsevalt, et juustutükk on paraku liiga suur ja et nii palju juustu ma tõesti ei vaja hetkel, mees mõõdab mind ja ütleb: "sa oled modell". Ja et asi oleks kindel, kordab ta sama asja hiljem Tarmole. (St. et mina olen modell, mitte Tarmo). Ülejäänud päeva üritan modellilikult suud muigutada ja võtan dramaatilisi po
ose.Peatume La Cumbre nimelises kohas, mis on kohalike kuurort. Inimesed sõidavad palavalt tasandikult siia 1500 meetri kõrgusele jahedamat õhku hingama. Kuurordile kohaselt on siin suur valik basseiniga villasid ja ka meie leiame oma.
Laupäeva õhtu puhul toimub linna keskväljakul folkkontsert. Joome platsi ääres õlut ja kuulame. Minu arvates on muusika parem kui 2/3 Viljandi folgi esinejatest. Tarmo arvates ei ole seda võimalik üle 15 minuti kuulata. Nagu alati on tõde kusagil vahepeal.
No comments:
Post a Comment