Oleme siin varem käinud ja tee peal loetleb Tarmo mulle kõikide lumiste tippude nimed ükshaaval ette. Grupijuht ilmselt valdab oma teemat.
Kuna jeebimees Ramonil on kella 5-ni tegemist, enne kui meid orgu mööda üles raja algusse saab viidud jõuame veel tema restoranis lõunatada ja basseini ääres mõnuleda. Pärast 2 klaasi külma valget veini on mul basseinis vedeledes tunne, et ma olen siinkandis üks kõvemaid mägironijaid.
Raja alguses Santa Anas on hütt, mida asustab 4 korra- ja pargivalvurit. Nad kirjutavad üksikasjalikult üles me isiku- ja ihuandmed: pikkus, kaal, silmade ja naha värv. Lahtri juures "rass" hakkan ma protesteerima, väites, et 3 nädalat hiljem näen ma pigem välja kui punanahk, nii, et "valge" on ilmselgelt eksitav termin.
Teeme grupipildi ja jalutame 40 minutit orgu pidi üles. Telgime jõe kaldal, mis kohiseb seda koledamini, et on teada: homme hommikul tuleb siit üle minna. Kohal on ka Andide firmamärk: väga kõva tuul.
No comments:
Post a Comment